• parnu3
  • parnu5
  • parnu4
  • parnu2
  • parnu6
  • parnu1
  • parnu7

logo

logo3

logo2 logo4

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu maakonnaga piirneval merealal mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab merel esinevaid erinevaid huvisid ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneering koostatakse vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega.

Maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) tulemusena selguvad Pärnu maakonna mereala ruumilise arengu põhimõtted ja mereala kasutustingimused, planeeringu elluviimise võimalused ja selleks vajalikud tegevused.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamist rahastatakse Eesti – Läti programmist 2007-2013 (vt täiendavalt alajaotust lisainfo).

Kehtestatud planeering

.

Pärnu maavanem kehtestas 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu.
Mereplaneeringuga on määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huve ja ruumilise arengu vajadusi. Planeeringu ajahorisondiks on aasta 2030+.
Mereplaneering lähtub koostamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi arengudokumentidest: Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Eesti merenduspoliitika 2012-2020, Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 jt. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu meredirektiiviga. Planeeringulahendus tugineb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning meetmeid negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.
Mereplaneeringuga on haaratud ca 2600 km2 suurune mereala. Planeeringus käsitletud valdkonnad on kalandus, vesiviljelus, meretransport (laevandus, sadamad, taliteed ja jäärajad) ja sellega seotud taristu, puhkemajandus ja turism (avalikult kasutatav rannaala, purjetamine, mittemotoriseeritud mereturism ja meresport, veemotosport ja jetisõit, kaitstavad loodusobjektid), kultuuriväärtused ja merearheoloogia (Kihnu kultuuriruum ja Kihnu Väina Merepark), taastuvenergeetika, kaadamisalad, meretranspordiväline taristu, riigikaitse ja mereohutus. Iga valdkonna kohta on toodud põhimõtted, mida peab järgima edaspidisel arendustegevusel, hoonestusloa menetlemisel, mõjude hindamisel ja teiste tegevuste kavandamisel merealal. Näidatud on funktsionaalsed seosed maismaa ja mere vahel. Tehtud on ettepanekud õigusaktide muudatusteks, et kohalikele omavalitsustele tulevikus laieneks rohkem õigusi tegutsemiseks ühe meremiili kaugusel merealal. Välja on toodud mereplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused.
Mereplaneering koosneb seletuskirjast ja kahest joonisest. Seletuskirjas on toodud mereala ruumilise planeerimise raamistik ja planeeringulahenduse metoodilised alused, selgitatud ja põhjendatud planeeringulahendust valdkondade kaupa.

pdfSeletuskiri
pdfJoonis 1. Planeeringu põhijoonis
pdfJoonis 2. Joonis Pärnu lahe kohta
pdfKSH aruanne
pdfPlaneeringu kehtestamise korraldus